SAAGE TUTTAVAKS:
KRISTJAN ROTENBERG
Mentor ja koolitaja, spordi- ja muusikamees ning väsimatu enesearendaja. Kristjan väärtustab endas ja teisteis avatud hoiakut uutele ideedele ja julgust neid ideid järele proovida.
Peale mentori ja koolitaja ameti on Kristjan tööd teinud juhtimise ja kvaliteedi teemadel sellistes tööstus-ettevõtetes nagu Stoneridge, Marat ja Elcoteq. Kuni 2019. a sügiseni juhtis ta Harju Elekter Elektotehnikas tehasejuhina 200-liikmelist meeskonda. Interim-juhina on Kristjan olnud vahemikus 2021-2022 a. tegevjuht ettevõttes Breden Kids.
Kristjanit iseloomustab pühendumus organisatsioonide pidevale arengule, eelkõige meeskondade ja protsesside töö täiustamise läbi. Ta usub, et suurepäraseid tulemusi äris on võimalik teha võttes eeskuju edasijõudnud tööstusharude ja edukate ettevõtete juhtimisstiilidest ja parimaitest praktikatest. Seejuures ennast ja oma meeskonda mitte läbi põletades.
Magistrikraadi Cum Laude sai Kristjan EBSis rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. Teadmised psühholoogias ja enesejuhtimise teemades on ta omandatud Mare Porgi, Anni Kuusiku ja Eva-Maria Kangro käe all ning läbi pideva tehnikate praktiseerimise.
Koolitaja oskused on Kristjan saanud Innowise täiskasvanute koolitaja väljaõppe programmis Katrin Karu, Marin Johnsoni, Sigrid Aruväli ja teiste andragoogika tippude suunamisel. Lisaks on täiendanud ennast Peep Vainu, Dean Graziosi ja Tony Robbinsi koolitaja koolitustel.
Kristjan elab Tallinnas, aga teeb koostööd juhtide ja firmadega üle kogu Eesti, Skandinaavia ja Baltikumi.
MIS ON KRISTJANI ELUS TÄHTIS,
ET OLLA TASAKAALUS?
HEA PÄEVARÜTM
24 h ööpäevas võiks jaguneda kolmeks 8 tunniseks osaks: 8h und, 8h tööd, 8h vaba aega pere, sõprade ja iseendaga. Kirjuta üles, milline on sinu päeva rütm. Kui see erineb 8h-8h-8h jaotusest, siis vaata, millist oma elu osa aega sa mingi teise elu osa jaoks ümber jagad. Kas selline päeva ja aja jaotus on sinu jaoks tasakaalus? Kas tunned end igapäevaselt värske, terve ja rõõmsana? Kui praegune nädal oleks sinu elu viimane, kas elaksid samas rütmis
TÖÖTAMISE JA PUHKAMISE TASAKAAL
Keegi ei suuda töötada täie tähelepanuga 8h järjest. Kõige tulemuslikum on töötada intervallidena – väga keskendunud ja intensiivsele lühikesele töösprindile järgneb väike puhkus ja täielik tööst väljalülitumine. Pausi ajal lahku töökohalt, jaluta, vaata õue või sotsialiseeru kolleegidega. Selliste intervallidega töötades suudad päeva jooksul ära teha kõige rohkem. Samas on selliselt töötades tööpäeva lõpus endiselt piisav energiavaru ning tunned ennast harvemini kurnatuna.
LIIKUV ELUVIIS
Inimkeha on loodud pidevalt liikuma. Tuleta meelde kütte ja korilasi kellest põlvneme. 8h paigal olemine on viimase paarisaja aasta leiutis ja sellega pole meie keha kohanenud. Keha süsteemide (näiteks lümfisüsteem) toimimiseks ja energiataseme üleval hoidmiseks on pigem oluline liikumise sagedus, mitte niivõrd intensiivsus.
TERVISLIK TOIT JA VESI
Söömine-joomine mõjutab otseselt meie energiavarusid ja seega töövõimet. Joon päeva jooksul piisavalt vett. See on kehale nagu õli mootorile. Söön pigem kergelt, see hoiab mõtlemise protsessi ärksama ja teravamana. Pealelõunase „surmapunkti“ tekkimise vältimiseks püüan lõuna ajal vähendada, veel parem vältida, süsivesikute rikkaid ja kõrge glükeemilise indeksiga toite (kartul, valge riis, pasta, muud nisutooted). Õhtusöögis püüan vähendada või vältida liha söömist, kuna selle seedimine võtab palju energiat ja kurnab seega une ajal keha. Samuti jätan napsi õhtul võtmata, kuna alkohol ei lase kehal minna sügava une faasi ning hoiab ka närvisüsteemi võitlemise mitte puhkamise režiimil.
PIISAV UNI
Paljud keha ja psüühika puhkamise ja tervenemise protsessid toimuvad vaid une ajal. Une piisavus mõjutab meie otsustusvõimet ja käitumist üldisemalt. Halvasti maganud või juba unevõlas inimese otsustusvõime on madalam ning käitumises võtavad võimust automaatsed käitumismustrid teadlike valikute asemel. Oma keha unevajadust saad testida nädalavahetusel, kui pole tarvis kella peale ärgata. Mine magama õhtul esimese unisuse tekkides (ca 10-11 ajal) ja maga, seni kuni ärkad loomulikult ise.
ÕIGE HINGAMINE
Sageli ei pane me tähele, et ärevuse kasvades (mida tööl juhtub sageli) hakkab meie hingamine muutuma – see läheb pealispindsemaks ja kiiremaks. Keha saab hapnikku vähem. Õnneks töötab ka vastupidine protsess. Hingamist tahtlikult sügavamaks ja aeglasemaks muutes hakkab keha ja meel juba mõne minutiga rahunema. Seda viimast tehnikat saad kasutada kriitilistest situatsioonidest kergemini läbitulemise oskuse kasvatamiseks. Järgmisel korral, kui tunned emotsioone tõusmas, vii osa oma tähelepanust hingamisele ning püüa hingata sügavamalt ja rahulikumalt. See aitab pea selgemana ja emotsioonid vaoshoitumana hoida.
